teisipäev, 9. märts 2010

Koduke

.
Mu kodu on küll väike,
kuid armas mulle.
Aknast sisse vaatab päike,
paitab meie palgeid.

Kodus pole vaja rikkust
ega kalleid esemeid.
Vaja palju lahkust, heldust,
armastust suurt sületäit.

Kodu on mul kaunis kohas,
puud on otse maja ees.
Päeval rahus õues ringi tatsan,
juba olen lombi sees.

Linnupesa puu otsas
on vooderdanud linnuke.
Väike ussike tal nokas
süüa viib ta lastele.

Kodus on mul kindel tunne
koduseinad, vennad, ema.
Oma kodus veedan tunde,
kui õues külm ja sõbrad mind ei taha.

Ka linnukestel armas kodu,
hellalt nad seda hoiavad.
Lihtsalt puuoksad üksteise peal rodus,
udusuled pesapõhjas sooja hoiavad.

Sama soe ka minu kodus,
hoian seda väga .
Lastel siingi olla mõnus
siit kunagi ei taha minna ära.

Kui juhtub, et kodus kurvaks läheb meel,
siis muusikaga muudan tuju heaks.
Kui ka linnukese kodus miski kurvaks teeb,
siis ta kurba tuju laulmisega leevendama peaks.


Greete Põlluste
IV klass
2008

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar