Elas kord üks poiss, kelle nimi oli Frank. Ta oli elavate nimekirjas olnud juba 18 aastat. Viimased seitse aastat oli nooruk elanud koos vanavanematega. Frangile meeldis keemia ja võlukunst.
Ühel heal päeval otsustas noormees oma onule külla minna. Ainult poiss teadis, et Julius on võlur. Mees elas sügaval metsas ja oli väga tark. Kuigi Frangil polnud onuga just kõige paremad suhted, meeldis talle Julius siiski. Eelkõige tema võlurivõimete pärast. Noormees käis onu juures iga nädal, et teada saada midagi uut ja huvitavat maagia kohta. Kuigi mees tal ise veel nõiduda ei lasknud, huvitus poiss asjast siiski. On ju teada, et noortele võluritele kehtib nõidumiskeeld.
Kui maagiatund läbi, seadis Frank sammud kodu poole. Maja korstnast tuli tossu, mida oli juba kolme kilomeetri kaugusele näha. See tähendas, et vanaema tegi jälle maitsvat suppi. Sai söök söödud, siis mindi magama. Kell võis olla vaevalt kaks öösel, kui kuskilt tuli vali kisa. Vanaisa piinles valudes. Frank jooksis taadi ja eide tuppa. Nooruk ei osanud kuidagi aidata. Ta teadis, et ei tohi võluda. Kui memm oleks sellest teada saanud, oleks ta kohe sussid taeva poole visanud. Poiss ruttas onu juurde ja küsis, mida teha. Julius arvas, et ülehomseks on kõik korras.
Möödus päev ja teinegi, aga asi läks aina hullemaks. Taat ei söönud ega joonud midagi. Ta oli kurnatud valuhoogudest. Frank oli vanaisa kõrval nii päeval kui öösel. Ühel varahommikul korraks magama jäädes nägi poiss veidrat unenägu vanaisa surmast.Ta ärkas järsku. Kogu keha oli kaetud külma higiga. Ta hakkas oma õpikust õiget loitsu otsima. Leidnud õige koha, kordas nooruk võlusõnad üle. Need silbid pidid vanaisa terveks tegema. Ta hiilis vanavanemate tuppa, lausus oma võlusõnad ja läks oma kambrisse tagasi. Armastus vanaisa vastu oli tugevam kui nõidumise keeld, mis noorukile kehtis.
Juba järgmisel päeval oli vanaisal parem. Taat rääkis Frangile, et üks tüdruk on vanapapa tuttav ja peaks ka noorukiga kohtuma. Memm kutsus Deisi külla. Poiss hakkas tüdruku vastu huvi tundma. Vanaisa sai noorte kiidumusest aru ja ütles poisile, et ta ei saa eales neiuga koos olla. Frank päris küll, miks, aga iga kord sai ta erineva vastuse. See noormehele ei meeldinud. Deisiga suhtles ta nüüdsest harva, kui üldse.
Paar kuud hiljem saabus kiri, kus seisis, et tüdruk on võluvõimetega ja ei saa elada koos lihtsurelikuga. Seepeale jooksis poiss tüdruku juurde. Kui Frank uksele koputas, tuli talle vastu nutetud silmadega ilus tütarlaps. Noormees hakkas sõnagi lausumata neiut kallistama. Tüdruk hakkas ahastusest nutma, sest teadis, et ei saa Frangiga koos elada. Kuid järsku sosistas poiss talle:”Ka mul on võluvõimed.”
Paari päeva pärast palus noormees neiu endale kaasaks. Peeti uhked pulmad. Kuigi vanavanemad olid poisi võimete üle hämmastunud, elasid nad rõõmsalt kaasa. Frank ja Deisi said endale kolm imeilusat poissi. Kui nad ilmasõjas surma ei saanud, elavad nad siiani õnnelikult.
Evelin Palu
8. klass
2009
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar